𝐃𝐨𝐝𝐠𝐞 𝐂𝐡𝐚𝐥𝐥𝐞𝐧𝐠𝐞𝐫 𝐞𝐬𝐢𝐤𝐥𝐚𝐚𝐬𝐢 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐭𝐮𝐬 𝐓𝐚𝐫𝐭𝐮𝐬 + 𝐀𝐪𝐮𝐚𝐯𝐞𝐥𝐨𝐱 𝐧𝐚𝐧𝐨𝐯𝐚𝐡𝐚

 

Esiklaasi vahetus ühel huvitaval ja pika ajalooga autol. Dodge Challenger on korralik Ameerika raud, mille juured küündivad lausa viiekümnendatesse. Esmakordselt mainiti nime Challenger 1959 aastal, kui tehasest veeres välja Dodge Coronet’i erimudel Dodge Silver Challenger. See haruldane Silver Challenger tuli ainult hõbedase värviga ja eksklusiivselt Chrysleri 217,4 tolli (5520 mm) pikkusele kahe ukselisel kerele.

 

Dodge Challenger’i ennast võib siiski lugeda jämedalt kolme mudeli ajastusse. Esimene põlvkond oli 1970-1974. Tootmist alustati 1969 aasta sügisel. Jõuliste joontega iga noore unistust vedas edasi korralik V8 toores jõud. Teine põlvkond oli 1978-1983, mis oli oma suurest vennast kõvasti tagasihoidlikum. Teine põlvkond põhines Jaapani autol Mitsubishi ning selle mootorid olid võrreldes suure vennaga päris kesised, kui mitte öelda olematud.

 

Möödus palju aastaid ja tootmisse läks kolmas põlvkond. Tootmist alustati 2008 aastal ja lõpetati 2023 aastal. Viimase põlvkonna Dodge Challengeri kontseptsiooni disainilahendused kohandati 1970. aasta Dodge Challenger R/T’st. Kolmandal põlvkonnal on lai mootorivalik. Alustades väiksemast V6 mootorist ning lõpetades suuremate V8 mootoritega. Lipulaevaks võib lugeda 2023 aasta mudelit SRT Demon 170, millele paigaldati lausa judinaid tekitav 764kw ehk siis 1039jh jõuallikas.

 

Kliendi auto oli aga veidi tagasihoidlikum. Seda ilusat sinist laeva veab edasi V8 Hemi mootor töömahuga 5,7 liitrit ning 280kw. Tehasest veeres välja 2010 aastal. Kliendil esimene auto, mille ta ise välisriigist Eestisse tõi. Ennem arvelevõtmist soovib klient kõrvaldada autol mõned puudused. Üheks mureks oli esiklaasi mõra. Visuaalsel vaatlusel võis oletada, et mõra tekkis lohakalt paigaldatud esiklaasist. Klaasiserv oli alt äärest vastu kere, mis ilmselt põhjustas mõra tekke.

Klaas oli kliendil endal tellitud Alvadi varuosa keskkonnast. Minu vaevaks jäi vaid vahetus. Tööga oli kiire, kuna suvi hakkab lõppema ning klient sooviks veel see aasta autoga sõita. Töö teostasin Tartus kliendi juures koduhoovis. Minu jaoks oli tegu huvitava tööga, sest ega iga päev ei saa vahetada klaasi ühel oma lemmik autol. Kuna varem pole sellisel autol klaasi vahetanud, siis võib öelda, et oli ka paras väljakutse. Enne töö teostamist ei julgenud isegi arvata, kui keeruliseks antud töö võiks osutuda. 

 

Klaas sai vahetatud ja klient soovis klaasile Aquavelox nanovaha, mis juhib klaasilt hõlpsasti mustuse ja vihmavee. Töö väga keeruline polnudki, kui välja arvata mõned pisiasjad. Autol oli vähemalt korra juba esiklaasi vahetatud ning klaasiliimiga tagasi hoitud ei oldud. Kohati oli klaasiliimi isegi seal, kus seda vaja polnud. Lisaks oli klaasiliimi nii paksult, et selle kogusega oleks saanud vabalt kaks klaasi paigaldada. Ilmselgelt sellise koguse liimi korrektseks eemaldamiseks kulub lisa aega ja vaeva. Uue klaasi puhul oli üks väike aga… Klaas oli veidi kitsam ning servadest ei jäänud tihend nii nagu peaks. Kahjuks selle vastu ei saa midagi teha. Kõigest olenemata jäi üldpilt ilus ja viisakas.  

 

Hobiautod on alati huvitavad. Tihti on igal autol oma lugu. Sellel autol on alles ees oma lugu aga samas seljataga on kultuslik ajalugu. Hobiautodega kaasas käivad ka nende omanikud. Omanikud, kes eristuvad hallist massist. Kellel on ühiseks jooneks hoolivus nende veereva sõbra vastu. Varsti on Eesti teedel näha seda ilusat masinat veeremas ja pilke püüdmas. Omaette huvitav tunne on silmanurgast näha tänaval lehvitavaid ja naeratavaid jalakäijaid. Tihti kogeb ka näpuga osutamist ja siirast rõõmu.  

 

Kui sulle meeldib, mida ma teen või tead kedagi, kellel minu abi võiks vaja olla, siis jaga minu tegemisi ka teistele. See oleks pisike panus aitamaks kaasa minu uutele tegemistele.